Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

Link to this comparison view

Both sides previous revisionPrevious revision
Next revision
Previous revision
et:examples:storage:sdcard [2015/02/26 11:15] raivo.sellet:examples:storage:sdcard [2020/07/20 09:00] (current) – external edit 127.0.0.1
Line 1: Line 1:
-~~PB~~ 
 ====== SD kaart ====== ====== SD kaart ======
-//Vajalikud teadmised: [HW] [[et:hardware:homelab:controller]], [HW] [[et:hardware:homelab:digi]],  [LIB] [[et:software:homelab:library:pin]], [LIB] [[et:software:homelab:library:delay]], [LIB] [[et:software:homelab:library:module:lcd_graphic]]//+//Vajalikud teadmised:  
 +[HW] [[et:hardware:homelab:controller]], [HW] [[et:hardware:homelab:digi]], \\ 
 +[LIB] [[et:software:homelab:library:pin]], [LIB] [[et:software:homelab:library:module:lcd_graphic]]//
  
 ===== Teooria ===== ===== Teooria =====
Line 9: Line 10:
 Secure Digital (SD) on mälukaardi formaat, mille töötas välja SD Card Association (SDA) eesmärgiga kasutada seda kaasaskantavates seadmetes. Kaartiga suhtlemiseks saab kasutada kaarti enda SD nimelist liidest või SPI siini. Viimane on hea võimalus kasutada SD kaarti lihtsamates süsteemides. SD kaardi tööpinge on 3,3 V. Secure Digital (SD) on mälukaardi formaat, mille töötas välja SD Card Association (SDA) eesmärgiga kasutada seda kaasaskantavates seadmetes. Kaartiga suhtlemiseks saab kasutada kaarti enda SD nimelist liidest või SPI siini. Viimane on hea võimalus kasutada SD kaarti lihtsamates süsteemides. SD kaardi tööpinge on 3,3 V.
  
-SD kaart on iseenesest suur hulk mälubitte, mida saab küll muuta, aga muud seadmed ei oska salvestatud andmetega seljuhul midagi peale hakata. Probleemi lahendamiseks kasutatakse failisüsteemi, mis annab võimaluse töötada kogu kaardi mälumaatriksi asemel failidega. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel. Salvestusseadmel olev ruum on jaotatud sektoriteks, mille suurus on enamasti 512 baiti. Kuna failisüsteemil on otstarbekas töötada suuremate üksustega, grupeeritakse sektoreid klastriteks. Klaster on mingi täisarvuline hulk järjestikuliselt asuvaid sektoreid. Suurema klastri kasutamisel väheneb suuremate failide puhul fragmentatsiooni, kuid väiksemate failide puhul suureneb raisatud ruum, kuna osa klastreid jääb ainult osaliselt täidetuks.+SD kaart on iseenesest suur hulk mälubitte, mida saab küll muuta, aga muud seadmed ei oska salvestatud andmetega seljuhul midagi peale hakata. Probleemi lahendamiseks kasutatakse failisüsteemi, mis annab võimaluse töötada kogu kaardi mälumaatriksi asemel failidega. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel. Salvestusseadmel olev ruum on jaotatud sektoriteks, mille suurus on enamasti 512 baiti. Kuna failisüsteemil on otstarbekas töötada suuremate üksustega, grupeeritakse sektoreid klastriteks. Klaster on mingi täisarvuline hulk järjestikuliselt asuvaid sektoreid. Suurema klastri kasutamisel väheneb suuremate failide puhul fragmentatsioon, kuid väiksemate failide puhul suureneb raisatud ruum, kuna osa klastreid jääb ainult osaliselt täidetuks.
  
 Portatiivsetel mäluseadmetel ja mälukaartidel on laialt levinud FAT (File Allocation Table) failisüsteem, mida toetavad kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid. FAT failisüsteemi failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT-i korral on klastrid adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi tabelisse, kus n on sõltuvalt FAT-i versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Seega vanemate FAT versioonide korral muutusid suurte kettamahtude korral klastrid mahult suureks ja seega kettamahu kasutamine ebaefektiivseks. Portatiivsetel mäluseadmetel ja mälukaartidel on laialt levinud FAT (File Allocation Table) failisüsteem, mida toetavad kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid. FAT failisüsteemi failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT-i korral on klastrid adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi tabelisse, kus n on sõltuvalt FAT-i versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Seega vanemate FAT versioonide korral muutusid suurte kettamahtude korral klastrid mahult suureks ja seega kettamahu kasutamine ebaefektiivseks.
  
-SD mälukaardid on saadaval kolems füüsilises korpuses, millest kõige suurem on nn tavaline SD kaart, väiksem miniSD kaart ja kõige väiksem microSD kaart. microSD kaart on levinud mobiiltelefonides ja tahvelarvutites. Samuti on see formaat kasutusel ka Robootika Kodulabori Kontrollermoodulil. Lisaks välisele korpusele jagatakse SD kaardid veel põlvkondedeks:+SD mälukaardid on saadaval kolmes füüsilises korpuses, millest kõige suurem on nn tavaline SD kaart, väiksem miniSD kaart ja kõige väiksem microSD kaart. microSD kaart on levinud mobiiltelefonides ja tahvelarvutites. Samuti on see formaat kasutusel ka Robootika Kodulabori Kontrollermoodulil. Lisaks välisele korpusele jagatakse SD kaardid veel põlvkondadeks:
   * I põlvkond: SD - mahuga kuni 2 GB   * I põlvkond: SD - mahuga kuni 2 GB
   * II põlvkond: SDHC - mahuga kuni 32 GB   * II põlvkond: SDHC - mahuga kuni 32 GB
   * III põlvkond: SDXC - mahuga kuni 2 TB   * III põlvkond: SDXC - mahuga kuni 2 TB
 +
 +<pagebreak>
  
 SD kaardid on erineva kiirusega, mille määratlemiseks kasutatakse klasside süsteemi (inglise keeles //Speed Class Rating//, lühend SCR) SD kaardid on erineva kiirusega, mille määratlemiseks kasutatakse klasside süsteemi (inglise keeles //Speed Class Rating//, lühend SCR)
Line 37: Line 40:
  
 Järgmine näide demonstreerib tekstifaili lugemist ja kirjutamist. Nupule S1 vajutades initsialiseeritakse kaart ja failisüsteem. Nupu S3 vajutamisel luuakse kettale kaust, kuhu omakorda luuakse fail. Faili kirjutatakse ka sisu. Nupp S2 kuvab tekitatud faili sisu ekraanile. Järgmine näide demonstreerib tekstifaili lugemist ja kirjutamist. Nupule S1 vajutades initsialiseeritakse kaart ja failisüsteem. Nupu S3 vajutamisel luuakse kettale kaust, kuhu omakorda luuakse fail. Faili kirjutatakse ka sisu. Nupp S2 kuvab tekitatud faili sisu ekraanile.
 +\\ 
 +\\ 
 +\\
 <code c> <code c>
-// Kodulabori Kasutajaliidese mooduli SD kaardi kasutamise näidisprogramm+// Kodulabori SD kaardi kasutamise näidisprogramm
 #include <stdio.h> #include <stdio.h>
 #include <homelab/module/ff.h> #include <homelab/module/ff.h>
Line 50: Line 55:
 int main (void) int main (void)
 { {
- int f_err_flag = -1; //Ketta vea lipp + // Ketta vea lipp 
- int d_err_flag = -1; //Failisüsteemi vea lipp+ int f_err_flag = -1; 
 + // Failisüsteemi vea lipp 
 + int d_err_flag = -1; 
  char f_err_buf[16];  char f_err_buf[16];
  char d_err_buf[16];  char d_err_buf[16];
Line 72: Line 79:
    
  // LCD ekraani seadistamine ja teksti kuvamine  // LCD ekraani seadistamine ja teksti kuvamine
- lcd_gfx_init()+ lcd_gfx_init();
  lcd_gfx_goto_char_xy(3, 2);  lcd_gfx_goto_char_xy(3, 2);
  lcd_gfx_write_string("SD Card");  lcd_gfx_write_string("SD Card");
Line 79: Line 86:
  while (1)   while (1) 
  {  {
- // Loeb nuppude väärtused. + // Nuppude väärtuste lugemine 
-   new_value1 = pin_get_debounced_value(button1);+ new_value1 = pin_get_debounced_value(button1);
  new_value2 = pin_get_debounced_value(button2);  new_value2 = pin_get_debounced_value(button2);
  new_value3 = pin_get_debounced_value(button3);  new_value3 = pin_get_debounced_value(button3);
Line 98: Line 105:
  
   
-     // Nupp S2 vajutatud. Registreeritakse ainult üks vajutus.+ // Nupp S2 vajutatud. Registreeritakse ainult üks vajutus
  if((!new_value2) && (old_value2))  if((!new_value2) && (old_value2))
  {  {
- // Faili "fail.txt" avamine lugemisreziimis.+ // Faili "fail.txt" avamine lugemisrežiimis
  f_open(&fil_obj, "/Homelab/fail.txt", FA_READ);  f_open(&fil_obj, "/Homelab/fail.txt", FA_READ);
  
- // Failist esimese 14 tähemärgi lugemine.+ // Failist esimese 14 tähemärgi lugemine
  f_gets (read_buf,14, &fil_obj);  f_gets (read_buf,14, &fil_obj);
  f_close(&fil_obj);  f_close(&fil_obj);
  
- // Faili esimese 14 tähemärgi ekraanile kirjutamine.+ // Faili esimese 14 tähemärgi ekraanile kirjutamine
  lcd_gfx_goto_char_xy(0, 0);  lcd_gfx_goto_char_xy(0, 0);
  lcd_gfx_write_string(read_buf);  lcd_gfx_write_string(read_buf);
Line 117: Line 124:
  if((!new_value3) && (old_value3))  if((!new_value3) && (old_value3))
  {  {
- // Suvaline muutuja, mis salvestatakse faili.+ // Suvaline muutuja, mis salvestatakse faili
  variableName = 4;   variableName = 4;
  
- // Kettale luuakse kaust "Homelab".+ // Kettale luuakse kaust "Homelab"
  f_mkdir("Homelab");   f_mkdir("Homelab");
   
- // Loodud kausta tekitatakse tekstifail "fail.txt".+ // Loodud kausta tekitatakse tekstifail "fail.txt"
  f_open(&fil_obj, "/Homelab/fail.txt", FA_CREATE_NEW);  f_open(&fil_obj, "/Homelab/fail.txt", FA_CREATE_NEW);
  
- // Fail avatakse kirjutusreziimis.+ // Fail avatakse kirjutusrežiimis
  f_open(&fil_obj, "/Homelab/fail.txt", FA_WRITE);   f_open(&fil_obj, "/Homelab/fail.txt", FA_WRITE);
  
- // Faili kirjutamine.+ // Faili kirjutamine
  f_printf(&fil_obj, "Variable: %d", variableName);  f_printf(&fil_obj, "Variable: %d", variableName);
    
Line 136: Line 143:
  }  }
   
- // Jätab eelmise nupu väärtuse meelde+ // Eelmise nupu väärtuse meelde jätmine
  old_value1 = new_value1;  old_value1 = new_value1;
  old_value2 = new_value2;  old_value2 = new_value2;
  old_value3 = new_value3;   old_value3 = new_value3;
  
- // Kui SD-kaart on initsialisseritud ja töökorras, siis põleb  + // Kui SD-kaart on initsialiseeritud ja töökorras, siis põleb  
- // roheline LED ja vastupidisel juhul punane LED.+ // roheline LED ja vastupidisel juhul punane LED
  if((f_err_flag == 0) && (d_err_flag == 0))  if((f_err_flag == 0) && (d_err_flag == 0))
  {  {
Line 168: Line 175:
  sw_delay_ms(2);   sw_delay_ms(2);
  }  }
- 
 } }
 </code> </code>
et/examples/storage/sdcard.1424949324.txt.gz · Last modified: 2020/07/20 09:00 (external edit)
CC Attribution-Share Alike 4.0 International
www.chimeric.de Valid CSS Driven by DokuWiki do yourself a favour and use a real browser - get firefox!! Recent changes RSS feed Valid XHTML 1.0