Sideliidesed

Mikrokontrolleritega saab juhtida täitureid, sellega saab lugeda andurite väärtusi ja mitmeid muid toiminguid, kuid alati jääb vajadus ühendada seadmeid millega ei saa suhelda lihtsaid digitaalseid signaale edastades. Põhjus võib olla näiteks selles, et seadme juhtimiseks läheks vaja liiga palju juhtsignaale või edastatavad andmehulgad oleksid liiga mahukad. Seepärast on nii mikrokontrolleritele kui üldse elektroonikas välja arendatud terve hulk erinevaid andmesideliideste standardeid. Standardid määravad ära signaalide elektrilised parameetrid ja nende signaalide edastamise reeglid, ehk protokolli.

Üks lihtne näide protokollist on morse kood, kus infot edastatakse piiksude ja pausidega ning nende pikkustega. Sarnaselt toimivad ka digitaalsed andmesideprotokollid kus infot edastatakse bitiväärtustega ja olenevalt liidesest ka moduleeritud kujul. Erinevaid andmesideliideseid koos nende protokollidega on loodud küll vastavalt vajadusele, kuid edastamist vajavad andmehulgad on alati kasvanud ja pidevalt lisandub uusi meetodeid. Rahulikum on olukord elektroonikakomponentide vahelise andmesidega, kus juba pikka aega kasutatakse I²C, SPI ja UART liideseid. Traditsioonilisemad süsteemide vahelised sideliidesed on RS-232, Rs-485, LIN ja CAN, kuid palju mikrokontrollereid toodetakse ka juba USB, Ethernet ja juhtmevaba ZigBee liidestega. Käesolev peatükk aga keskendub kodulaborile kus peamine andmesideliides on RS-232.