Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

Link to this comparison view

--- et:examples:communication:ethernet [2015/03/03 15:08] – raivo.sell
+++ et:examples:communication:ethernet [2020/07/20 09:00] (current) – external edit 127.0.0.1
@@ Line 1: / Line 1: @@
-~~PB~~
+<pagebreak>
 ====== Ethernet ======
@@ Line 15: / Line 15: @@
 Ethernetil baseeruvas lokaalvõrgus jagatakse andmevood väiksemateks kaadriteks (inglise keeles //frame//). Iga kaader peab sisaldama saatja ja vastuvõtja MAC aadressi ja andmeid veakontrolliks. MAC aadress on unikaalne 48-bitine võrguseadmele tootja poolt antud number. Etherneti kaadri keskosas on piirkond ülekantavate andmete jaoks. Andmed võivad sisaldada teiste protokollide kaadreid, nagu näiteks IP protokolli (inglise keeles //Internet Protocol//). Veakontroll on realiseeritud 32-bitise tsükkelkoodkontrolli meetodil, kus saatepoolel rakendatakse edastamisele kuuluvale andmeplokile 32-bitist polünoomi, mille tulemusena saadav kood lisatakse plokile. Vastuvõtupoolel rakendatakse andmeplokile sama polünoomi ja kui tulemused kokku langevad, loetakse andmeedastus õnnestunuks.
-IP ehk võrgukihi protokollil põhineb internet. Täpsemalt on see reeglistik, mida järgitakse pakettide saatmisel võrguseadmete vahel. IP paketti päises paikneb lisaks muudele andmetele ka 32-bitine IP aadress mille järgi toimub kõigi internetti püsivalt ühendatud seadmete identifitseerimine. Tänasel päeval on IP protokolli 32-bitisest aadressiruumist (~4 miljardit aadresssi) väheks jäänud ja seepärast on seda asendamas IPv6, milles aadressiruum on 64-bitine. IPv6 tulekust sõltub veel asjadeinterneti (inglise keeles //Internet of Things//, lühend IoT) laiem levik, kuna kõik need "asjad" vajavad omale aadressi. Lisaks päisele sisaldab IP pakett veel saadetist, mis on andmeväli suvaliste andmete edastamiseks.
+IP ehk võrgukihi protokollil põhineb internet. Täpsemalt on see reeglistik, mida järgitakse pakettide saatmisel võrguseadmete vahel. IP paketti päises paikneb lisaks muudele andmetele ka 32-bitine IP aadress mille järgi toimub kõigi internetti püsivalt ühendatud seadmete identifitseerimine. Tänasel päeval on IP protokolli 32-bitisest aadressiruumist (~4 miljardit aadressi) väheks jäänud ja seepärast on seda asendamas IPv6, milles aadressiruum on 64-bitine. IPv6 tulekust sõltub veel asjadeinterneti (inglise keeles //Internet of Things//, lühend IoT) laiem levik, kuna kõik need "asjad" vajavad omale aadressi. Lisaks päisele sisaldab IP pakett veel saadetist, mis on andmeväli suvaliste andmete edastamiseks.
 IP paketi saatmisel puudub kontroll, kas see ikka jõudis kohale. Probleemi lahendamiseks arendati välja TCP protokoll, mille transpordikihiks on IP pakett. TCP pakett paikneb seega IP paketi sees. TCP on kui ühendus otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). Andmevahetuse alguses saadab klient serverile ühenduse loomise soovi. Sellele vastab server paketiga ja saadab omakorda kliendile paketi sooviga luua ühendus. Kui klient selle soovi kinnitab, siis on ühendus kahe otspunkti vahel loodud ja saab alustada andmete vahetamisega.
@@ Line 33: / Line 33: @@
 </code>
-Hoolimata hulgast prokollidest mida on vaja veebilehe edastamiseks on seda Ethernet liidese olemasolul võimalik teha ka mikrokontrolleriga, sest kõik teised protokollid on realiseeritavad tarkvaras. Kasutades mikrokontrollerit veebiserverina on võimalik oma veebibrauserist muuta kontrolleri väljundeid või lugeda sisendite olekut.
+Hoolimata hulgast protokollidest mida on vaja veebilehe edastamiseks on seda Ethernet liidese olemasolul võimalik teha ka mikrokontrolleriga, sest kõik teised protokollid on realiseeritavad tarkvaras. Kasutades mikrokontrollerit veebiserverina on võimalik oma veebibrauserist muuta kontrolleri väljundeid või lugeda sisendite olekut.
 ===== Praktika =====
@@ Line 97: / Line 97: @@
 Näide on mõeldud lihtsa veebiserveri loomiseks. Allpool toodud näiteprogramm loob IP aadressile 192.168.1.100 veebilehe, millel oleva lingi kaudu on võimalik lülitada sisse ja välja Kontrollermoodulil olevat LED-i. Selleks töödeldakse URL-is olevat informatsiooni, mis on eelnevalt salvestatud muutujasse //gPlen//. Otsitakse sealt LED-i olekut määravat tunnust "/1" või "/0".  Veebilehe HTML kood asub eraldiseisvas funktsioonis //ethernet_load_webpage// kus see on PSTR makroga salvestatud kontrolleri programmimälusse.
-~~PB~~
+<pagebreak>
 <code c>
 // Kodulabori Etherneti kasutamise näidisprogramm

et/examples/communication/ethernet.1425395321.txt.gz · Last modified: 2020/07/20 09:00 (external edit)