| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision |
| et:kit:conception [2010/02/09 21:29] – peetersalong | et:kit:conception [2014/01/27 14:27] (current) – eemaldatud raivo.sell |
|---|
| ====== Integreeritud robootika õppe kontseptsioon ====== | |
| |
| Tänapäevane inseneriõpe ei saa enam põhineda ühel konkreetsel õppeviisil, ammugi mitte enam klassikalisel ülikooli loeng-harjutus-tüüpi standardlahendusel. Tänapäeva õppija ei rahuldu enam rangelt ajastatud laboritundidega. Enamik noori (ja ka vanemaid õppijaid) elavad infoühiskonna täisväärtuslikku elu ja viidavad suure osa oma ajast Internetis, mis tähendab, et klassikaliste meetoditega õppimisele jääb järjest vähem aega. Selle tõttu tuleb inseneriõpe tuua samuti üle infoühiskonda ja teha see atraktiivseks, kaotamata samal ajal kvaliteedis ja praktilise töö osakaalus. | |
| |
| Mehhatroonika ja robootika integreeritud õppe kontseptsioon sisaldab endas nii standardseid õppeabimaterjale kui ka uudseid lähenemisi, mis on metoodiliselt seotud ühtseks tervikuks. | |
| |
| Alljärgnev näide võib olla abiks koolile robootika õppesüsteemi käivitamiseks kui ka ideedeks rakendada erinevaid õppevõimalusi tehnikavaldkonna praktilises õppes. | |
| |
| Õppe kontseptsioon sisaldab endas järgnevaid õppeabimaterjale: | |
| * Tavaline käsiraamat-õpik, näiteks "Integrated Systems & Design" ISBN:978-9985-59-850-4. | |
| * Praktiline harjutusülesannete kogu, näiteks käesolev raamat. | |
| * Robootika Kodulabor. | |
| * Mehhatroonika Kauglabor. | |
| * Robootika õpetajate ja õpilaste võrgustik http://www.roboticlab.eu. | |
| |
| Teoreetilised abimaterjalid koosnevad traditsioonilisest õpik-käsiraamatust ja harjutusülesannete kogust. | |
| |
| Praktiline osa koosneb Kodulaborist ja üle Interneti robotite programmeerimise keskkonnast - Kauglaborist. Kodulaborid moodustavad Kauglaboriga ühtse terviku, mis tähendab, et õppija saab kodus harjutada üksikuid funktsioone, näiteks, kuidas juhtida erinevaid mootoreid või kasutada andureid ja samal ajal on võimalus üle Interneti oma värskeid oskusi rakendada süsteemi juhtimiseks. Süsteemiks on reaalne seadmestik (näiteks mobiilne robot), mida saab programmeerida ja juhtida Kauglabori vahendusel. Robot on ehitatud samadest komponentidest, mis sisalduvad Kodulaboris, võimaldades nii omandatud oskusi kohe ka terviksüsteemi peal proovida. Roboti liikumisest ja tegemisest saab tagasisidet videokaamerate abil. | |
| |
| Õppeprotsessi ühe teema/laboritöö raames kirjeldab allolev skeem. | |
| |
| {{ :method:metoodika.png?580 |}} | |
| |
| Teema algab sissejuhatava loenguga, mis võib toimuda klassikalise kontakttunnina, kaugloenguna (juhul, kui õpetaja on eemal) või videoloenguna. Videoloeng on oluline isegi juhul, kui toimub tavaloeng, võimaldades nii ka puudunud õpilastel loengumaterjalist osa saada või osalenud õpilastel soovi korral loeng üle vaadata. Teemat tutvustav loeng sisaldab endas praktilise näite koos läbi tegemist ja õppetajapoolset protsessi kommenteerimist. | |
| Teoreetilist osa toetab õpik ja harjutuste kogu teoreetiline osa. | |
| |
| Teema tutvustusele järgneb iseseisev praktiline töö. Praktiline töö koosneb näitelahenduse katsetamisest, selle muutmisest vastavalt "Soojendusülesandele" ja iseseisvast harjutusülesandest, mille määrab õpetaja praktiliste tööde "Harjutusülesannete" osast. Praktiline töö teostatakse Kodulaboriga või mõne muu robootika komplektiga, mida toetab teoreetiline ja praktiline juhend, Kauglabor ja veebikeskkond. Olulisel kohal on siinjuures õpetajate ja õpilaste tugikeskkond ja võrgustik, mis peaks iseseisvale tööle igakülgset abi pakkuma. Foorumis saab küsida abi nii juhendajalt kui ka kaasõpilastelt. | |
| |
| Praktilise harjutuse tulemused vormistatakse aruandeks ja saadetakse õpetajale või, kui kasutusel on e-õppe süsteem, laetakse koos töötavate masinkoodis lahendustega vastavasse süsteemi. Aruanne sisaldab tüüpiliselt töö kirjeldust ja lahenduse lähtekoodi, mis peab olema selgelt ja arusaadavalt kommenteeritud. | |
| |
