Mobile robot platform

Mobile robot is one of the most popular robot for construction. Very common are sumo robots, sports robots (football, volleyball etc.), robots simulating rescue operations (firefighting, person or object finding etc.) and many other. For these kinds of robots there are many different competitions in the world and in Estonia, even standard classes have been developed (eg sumo robots). The common feature for these types of robots is mobile platform, which may have different construction and capabilities, but its main functionality remains the same. It is controlling the motors and basic navigation, which includes avoiding objects and travelling to the desired destination. Usually, a specific functionality is added to the main functionality, which is planned according to the requirements and opportunities set for the project.

Here we look at documentation of a typical mobile robot platform project and its different phases.

Plan and construct a multifunctional mobile robot platform with basic navigation functionality using HomeLab components. Robot platform must have an easy-to-change operational functionality, when equipped with different gadgets:

• Manipulator
• Radar
• Camera

Robot must be able to move on a flat surface in indoors.

• Maximum dimensions: 20 cm x 20 cm x 20 cm
• Maximum weight 2 kg
• Speed max. 0,2 m/s
• Full autonomy

• Must be constructed mainly from HomeLab components
• Cannot exceed the cost limit 10 000 EEK

The overall model of the system is presented as a block diagram. It describes the structure, behaviour and other important aspects of the system. As an example, an hierarchical model of the overall system is depicted below.

For this task the team used a brainstorming method and generated 3 conceptually different solutions. Evaluation matrix was compiled and the most optimum construction was found. The main differences of the solutions lay in the movement schemes.

Simplified evaluation matrix was as following:

Evaluation scale was 1-10 points and weight factor 0-1. Weight factors were chosen according to the requirements and restrictions set for this system. Eg, although solution 2 was significantly more capable moving on rough ground, it wasn't required in the preliminary task and therefore the weight factor was low.

Hindamise tulemusena osutus antud ülesande optimaalseimaks lahenduseks ratastel liikuv kahe eraldi mootoriga platvorm. Edasine töö jätkus valitud lahenduse edasiarendusega reaalseks süsteemiks.

Mehaanika püüti valmistada võimalikult lihtne, järgides samal ajal modulaarsuse põhimõtet. Esimene ja tagumine põrkeraud on identsed moodulid. Elektroonika osas on kasutatud kolme moodulit, mis on paigutatud üksteise peale, võimaldades nii lihtsaid ribakaabelühendusi ja tagades samal ajal moodulite suhteliselt lihtsa vahetatavuse. Mootoriteks on valitud Kodulabori komplektis olevad integreeritud reduktori ja koodriga mootorid, mis on ühendatud otse mootorite ajurplaadiga. Ratasteks on kasutatud mudellennuki rattaid, mis on väga kerged ja piisavalt tugevad antud roboti jaoks. Valmistamise lihtsuse huvides on roboti alusplaat ja pealmine plaat identsed. Plaadid on varustatud avadega, võimaldades nii pealmisele plaadile kinnitada erinevaid seadmeid. Kahe plaadi vahele mahub lisaks elektroonikamoodulitele ka aku.

Algne 3D mudel robotist ja selle komponentide omavahelistest paiknemisest

Eraldi on projekteeritud roboti põrkeraud, mis on integreeritud puute- ja joonejälgimise anduritega. Põrkerauad on valmistatud trükiplaatidest, omades lisaks konstruktsioonile ka elektriühendusi. Joonejälgimise andurid on joodetud otse põrkeraua alumisele plaadile. Puuteandurid (mikrolülitid) on paigutatud kahe põrkeraua plaadi vahele ja eestpoolt kaetud ühtse kummiribaga. Kummiriba summutab põrkejõudu ja võimaldab samal ajal täpsemalt tuvastada, mis suunalt löök tuli.

Põrkeraua plaadi tööjoonis

Süsteemi elektroonika on kirjeldatud põhimõttelahendusena ja klassikalise elektriskeemina koos trükiplaadi montaažiskeemina.

Elektroonikakomponentide plokkskeem

Näitena on toodud roboti põrkeraua joonejälgimise andurite elektriskeem ja vastava trükiplaadi (PCB) montaažiskeemiga.

Põrkeraua andurite elektriskeem

Põrkeraua montaažiskeem

Roboti juhtimine tuleneb süsteemi käitumismudelist ja on määratud lähteülesande funktsionaalsusega ning nõuete ja piirangutega. Süsteemi käitumismudelist luuakse täpsustatud juhtprogrammi algoritm, millest omakorda lähtutakse tarkvara programmikoodi koostamisel. Kõik kolm taset (käitumismudel-algoritm-lähtekood) peavad olema omavahel kooskõlas.

Algoritm kirjeldab süsteemi juhtloogikat ja on esitatud plokkdiagrammina. Lihtsama algoritmi koostamiseks piisab paarist elemendist ja nendevaheliste seoste kirjeldamisest. Kui roboti algoritm on koostatud korrektselt, siis on sellest roboti juhtprogrammi juba suhteliselt lihtne koostada. Algoritmis on kasutatud põhiliselt kahte erinevat objekti: ümardatud nurkadega ristkülik, mis tähistab mingit tegevust ja väike romb mingi tingimuse kontrollimiseks, millele järgneb vastavalt kontrolli tulemusena edasiste tegevuste käivitamine.

Algoritmis kasutatud tähiste tähendused:

Algoritmi olekudiagramm

Simple navigation

#include <homelab/module/motors.h>
#include <homelab/pin.h>
#include <homelab/delay.h>
 
// Põrkeandurite viikude defineerimine
pin front      = PIN(C, 0);
pin frontleft  = PIN(C, 1);
pin frontright = PIN(C, 2);
 
//
// Mainprogram
//
int main(void)
{
	// Mootorite 0 ja 1 algseadistamine
	dcmotor_init(0);
	dcmotor_init(1);
 
	// Andurite viigud sisendiks
	pin_setup_input_with_pullup(front);
	pin_setup_input_with_pullup(frontleft);
	pin_setup_input_with_pullup(frontright);
 
	// Lõputu tsükkel
	while (true)
	{
		// Mootorite päripäeva käivitamine
		dcmotor_drive(0, 1);
		dcmotor_drive(1, 1);
 
		// Keskmise anduri signaali kontroll
		if (pin_get_value(front))
		{
			// Mootorite reverseerimine
			dcmotor_drive(0, -1);
			dcmotor_drive(1, -1);
 
			// Paus 1 sekund
			sw_delay_ms(1000);
 
			// Vasaku mootori päripäeva käivitamine 
			dcmotor_drive(0, 1);
 
			// Paus 2 seconds
			sw_delay_ms(2000);
		}
 
		// Vasaku anduri signaali kontroll
		else if (pin_get_value(frontleft))
		{
			// Parema mootori reverseerimine
			dcmotor_drive(1, -1);
 
			// Paus 2 seconds
			sw_delay_ms(2000);
		}
 
		// Parema anduri signaali kontroll
		else if (pin_get_value(frontright))
		{
			// Vasaku mootori reverseerimine
			dcmotor_drive(0, -1);
 
			// Paus 2 sekundit
			sw_delay_ms(2000);
		}
	}
}

Projekti raames valminud robotplatvorm on valmistatud üldjoontes plastikust, välja arvatud mootori kinnitused, mis on valmistatud alumiiniumprofiilist. Elektroonikamoodulid on paigutatud üksteise peale, aku on lahtiselt kahe plaadi vahel. Põrkerauad on valmistatud trükkplaadist ja värvitud mustaks. Roboti pealmine plaat on täiesti sile, võimaldades sinna kinnitada erinevaid soovitud seadmeid. Projekti raames paigaldati robotplatvormile lihtne radar, mis koosnes väikesest RC servomootorist ja infrapunaandurist. Teise lahendusena paigaldati platvormile intelligentne kaameramoodul masinnägemise ülesannete lahendamiseks. Mõlemad variandid on näidatud allolevatel piltidel. Kolmandaks seadmeks katsetati standardmanipulaatorit, mille lülisid juhitakse samuti standardsete RC servomootoritega, kasutades nende ajuri juhtimiseks jadaliidest.

Robot infrapuna radariga

Robot intelligentse kaameramooduliga (CMUcam3)

Majanduslik kalkulatsioon hõlmab endas komponentide maksumust ja roboti detailide valmistamise ning koostamise kulusid.

Komponentide maksumuse tabel

Hinnanguline tööjõu- ja tootmiskulu üksikeksemplari korral.

Roboti hinnanguline maksumus kokku 7845.-

Arvutatud roboti maksumus on siiski hinnanguline, kuna tegemist on õppeotstarbelise projektiga, kus enamik tööd ja koostamist on tehtud oluliselt suuremas mahus, kuid otsese rahalise tasuta. Seetõttu on töö- ja ajakulu ligikaudne ja ei kajasta tegelikku olukorda.

Mehhatroonikasüsteem (Robot) on loodud meeskonnatööna ja kindla ajakava ning eelarvega, omades seega enamuse olulisi projekti tunnuseid. Projektijuhtimise seisukohalt olid olulised tegevused: aja planeerimine, meeskonnatöö planeerimine ja juhtimine, eelarve jälgimine ja vahendite hankimine, jooksev aruandlus juhendajale, lõpptulemuse presentatsioon ja dokumenteerimine. Projekti aruandele lisatakse töögruppide koosolekute protokollid, projekti plaan (soovitavalt Gantti diagrammina), ressursijaotus (k.a. inimressurss) ja planeeritud ning tegelik eelarve. Näiteks on toodud lihtne tegevuste plaan Gantti diagrammina.

Projekti tegevusdiagramm

Majanduslik kalkulatsioon näitas meile, et roboti tootmishind on üsna kõrge, eriti kui tegemist on ainueksemplariga, kuid jäi siiski lähteülesandes etteantud piiridesse. Tootmise hinda saaks kindlasti oluliselt alandada, optimeerides komponentide ja materjalikulu ning tootes korraga suurema koguse roboteid. Projekti käigus tutvusime mehhatroonikasüsteemi projekteerimise, valmistamise ja testimisega, mis andis meile esmakordse sellelaadse kogemuse.

Töö lõpus selgus tõsiasi, et roboti korralikuks töötamiseks on vaja oluliselt rohkem aega planeerida testimisele, seda eriti tarkvara osas. Erinevad moodulid ei pruugi alati koos korrektselt töötada, kuigi eraldi katsetades oli kõik korras. See näitab, et süsteemi moodulite integreerimine on tõsine väljakutse ja selleks tuleb planeerida oluliselt rohkem aega ja ressurssi.

Kokkuvõteks arvame, et projekt oli väga huvitav ja hariv ning andis aimu integreeritud süsteemide projekteerimisest ja valmistamisest.

1. Home Lab generic manual http://home.roboticlab.eu
2. ATmega128 datasheet
3. Dudziak, R., Köhn, C., Sell, R., Integrated Systems & Design, TUT Press, 2008
4. Friendenthal, S., Moore, A., Steiner, A., A Practical Guide to SysML, Elsevier, 2008
5. Perens, A. Project Management, Külim, 1999
6. Bräunl, T. Embedded Robotics, Springer-Verlag, 2003