| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision |
| et:examples:communication:uart [2015/02/27 20:11] – mikk | et:examples:communication:uart [2020/07/20 09:00] (current) – external edit 127.0.0.1 |
|---|
| ~~PB~~ | <pagebreak> |
| ====== Jadaliides UART ====== | ====== Jadaliides UART ====== |
| |
| Peale kaadri struktuuri on veel üks tähtis parameeter - see on boodikiirus (inglise keeles //baud rate//), millega määratakse edastatavate sümbolite arv ühes sekundis. Bood näitab nimelt sümbolite arvu. UART puhul on 1 bood aga 1 bitt ja seepärast kaadri juures bittidest saigi räägitud. Põhimõtteliselt võib andmete edastamiseks kasutada ükskõik millist boodikiirust, kuid on olemas hulk üldkasutavaid boodikiirusi, mida tasub kasutada. Näiteks: 9600 bps, 19200 bps, 38400 bps, 57600 bps, 115200 bps. | Peale kaadri struktuuri on veel üks tähtis parameeter - see on boodikiirus (inglise keeles //baud rate//), millega määratakse edastatavate sümbolite arv ühes sekundis. Bood näitab nimelt sümbolite arvu. UART puhul on 1 bood aga 1 bitt ja seepärast kaadri juures bittidest saigi räägitud. Põhimõtteliselt võib andmete edastamiseks kasutada ükskõik millist boodikiirust, kuid on olemas hulk üldkasutavaid boodikiirusi, mida tasub kasutada. Näiteks: 9600 bps, 19200 bps, 38400 bps, 57600 bps, 115200 bps. |
| |
| [{{ :examples:communication:comm_hyperterminal.png?250|HyperTerminal aken}}] | [{{ :et:examples:communication:rs232:usb-serial_tn.jpg?200|USB - RS-232 muundur}}] |
| | Peaaegu kõigil mikrokontrolleritel eksisteerib üks või enam UART liidest ehk perifeeriat. UART standard ei määra kindlaks signaalide pinget ja see sõltub mikrokontrolleri toitepingest, mis on tavaliselt kas 3,3 V või 5,0 V. 5,0 V toitepingel töötava mikrokontrolleri signaalid vastavad TTL/CMOS standardile. Kui UART protokolliga on vaja ühendada eraldiseisvaid või kaugelasuvaid seadmeid, siis kasutatakse füüsilist standardit nimega RS-232, milles on kasutusel pinged kuni -15 V ja +15 V ning milles on ära määratud ka pistiku tüüp, milleks on DB-9. RS-232 standard on kasutusel peamiselt arvutite jadaportides, mida kutsutakse kõnekeeles ka „COM“ portideks. Selleks, et arvutit mikrokontrolleriga ühendada kasutatakse nivoomuundurit mis teisendab TTL/CMOS signaalid RS-232 pingetele ja vastupidi. Tänapäeval on RS-232 suures osas asendunud USB liidesega, kuid oma lihtsuse tõttu kasutatakse hobirakendustes RS-232 edukalt edasi sedaenam, et on olemas USB - RS-232 muundurid. Üks RS-232 eelis USB ees on ka selle kümnetes kordades pikem leviulatus kaablis. |
| Peaaegu kõigil mikrokontrolleritel eksisteerib üks või enam UART liidest ehk perifeeriat. UART'i standard ei määra kindlat signaalide pinget ja see sõltub mikrokontrolleri toitepingest mis on tavaliselt kas 3,3V või 5,0V. 5,0V toitepingel töötava mikrokontrolleri signaalid vastavad TTL/CMOS standardile. Kui UART protokolliga on vaja ühendada eraldiseisvaid või kaugelasuvaid seadmeid siis kasutatakse füüsilist standardit nimega RS-232 milles on kasutusel pinged kuni -15V ja +15V ning milles on ära määratud ka pistiku tüüp DB-9. RS-232 standard on kasutusel peamiselt arvutite jadaportides, mida kutsutakse kõnekeeles ka „COM“ portideks. Selleks, et arvutit mikrokontrolleriga ühendada kasutatakse nivoomuundurit mis teisendab TTL/CMOS signaalid RS-232 pingetele ja vastupidi. Tänapäeval on RS-232 suures osas asendunud USB liidesega, kuid oma lihtsuse tõttu kasutatakse hobirakendustes RS-232 edukalt edasi, eriti veel siis, kui on olemas USB - RS-232 muundurid. Üks RS-232 eelis USB ees on ka selle kümnetes kordades pikem leviulatus kaablis. | |
| |
| ===== Praktika ===== | ===== Praktika ===== |
| |
| Kodulabori Kombo moodulil on välja toodud väline UART liides (//ExtUART//). Selleks, et antud port arvutiga ühendada on vaja kasutada TTL UART<->RS232 või TTL UART<->USB ülemineku kaablit. | Kodulabori Kombomoodulil on välja toodud väline UART liides (//ExtUART//). Selleks, et antud port arvutiga ühendada on vaja kasutada TTL UART<->RS232 või TTL UART<->USB ülemineku kaablit. |
| |
| Näiteprogrammi testimiseks on vaja mõnda terminal tüüpi tarkvara, nt HyperTerminal (Windows XP). Linux operatsiooniga arvutitel võib kasutada programmi //minicom//. Kui terminal on mikrokontrolleri tööle panemise ajal avatud, tekib ekraanile tervitussõnum. Aknas sisestatud tähed kuvatakse LCD ekraanil. Klahvi //Enter// vajutus muudab rida LCD ekraanil. | Näiteprogrammi testimiseks on vaja mõnda terminal tüüpi tarkvara, nt HyperTerminal (Windows XP). Linux operatsiooniga arvutitel võib kasutada programmi //minicom//. Kui terminal on mikrokontrolleri tööle panemise ajal avatud, tekib ekraanile tervitussõnum. Aknas sisestatud tähed kuvatakse LCD ekraanil. Klahvi //Enter// vajutus muudab rida LCD ekraanil. |
| |
| // Lõputu tsükkel | // Lõputu tsükkel |
| while (true) | while (1) |
| { | { |
| if (usart_try_read_char(port, &c)) // Jadaliidesest märgi lugemine | if (usart_try_read_char(port, &c)) // Jadaliidesest märgi lugemine |
