Arduino IDE (arenduskeskkond)

Arduino integreeritud programmeerimiskeskkond on tarkvaraplatvormist sõltumatu rakendus, mis on tuletatud Processing programmeerimiskeele ja Wiring projekti integreeritud programmeerimiskeskkondadest. Integreeritud programmeerimiskeskkond on disainitud selliselt, et seda saaksid kasutada tarkvaraarenduses vähekogenud inimesed. Keskkond sisaldab koodiredigeerijat, mille iseärasusteks on näiteks süntaksi esiletoomine ja sulgude kokkuviimine. Programmeerimiskeskkonna võib jagada tinglikult kolmeks osaks: tööriistariba, tarkvara koodi sisestamise aken ja konsool. Tööriistaribal on peamised programmeerimiskeskkonna funktsioonid nuppudena välja toodud, tarkvara koodi aknasse saab kasutaja hakata oma programmi kirjutama ja konsoolilt näeb süsteemi teateid nn kompileerimise tulemus, veateated jms.

Kasutajaliides ja tööriistariba on äärmiselt lihtsad. Kaks peamist funktsiooni: koodi kompileerimine ja koodi laadimine mikrokontrollerisse on esimesed kaks nuppu tööriistaribal ja teised kolm nuppu on standardfunktsioonid: uue visandi tegemine, olemasoleva visandi avamine ja jooksva visandi salvestamine. Pange tähele, et Arduino koodifaile kutsutakse visanditeks (inglise keeles Sketch).

Arduino programmerimiskeskkonnaga on kaasas C/C++ teek Wiring, mis muudab paljud tavalised sisend-väljundoperatsioonid palju lihtsamaks. Arduino programmid on kirjutatud C/C++ keeles, kuid kasutajad peavad töötava programmi jaoks defineerima ainult kaks funktsiooni:

• setup() – funktsioon, mis töötab korra programmi alguses ning seadistab mikrokontrolleri algparameetrid ja algväärtustab kasutatavad funktsioonid
• loop() – funktsioon, mis kutsutakse korduvalt esile kuni kontrolleri välja lülitatamiseni

Iga programm peaks esimese plokina sisaldama kommentaariplokki, kus on kirjas, mida programm teeb, kes on autor ja muu oluline informatiivne teave. Kommentaariplokk pole otseselt kohustuslik, aga hea programmeerimistavana tungivalt soovituslik.

Arduino tarkvara on võimalik koostada ka ilma, et kogu arendustarkvara paketti laetaks oma arvutisse. Selleks on olemas pilvepõhine Arduino programmeerimise keskkond, mis asub aadressil create.arduino.cc/. Vajalik on ennast registreerida kasutajaks ja ongi võimalik kohe alustada Arduinole programmi koostamisega. Kui on soov laadida ka koostatud programm läbi veebibrauseri otse arendusplaadile, siis on vaja paigaldada arvutisse vastav lisaprogramm (plugin). Peale seda on võimalik kõik vajalikud toiminud teostada pilvepõhiselt läbi tavalise veebibrauseri.

Arduino IDE võimaldab mugavalt ja lihtsalt kontrolleri töö ajal monitoorida muutujate väärtusi reaalse töö käigus. Selleks tuleb koodi lisada jadapordi seadistamine ja muutujate või konstantide saatmise käsk.

Esmalt tuleb setup funktsiooni lisada jadapordi algseadistus

void setup() {
  Serial.begin(9600); // jadapordi algväärtustamine kiirusel 9600 baudi 
}

ja seejärel loop funktsioonis soovitud kohas käsk andmete jadaporti saatmiseks, et neid saaks läbi jadapordi monitori kuvada arvutiekraanile.

Näiteks :

void loop() {
  int kaugus;
 
  Serial.print("Kaugus: "); // teksti saatmine jadaporti
  Serial.println(kaugus); // muutuja lisamine koos reavahetusega
}

Kui programm on laetud kontrollerisse ja see seal käima läinud saab avada jadapordi monitori kiirklahviga CTRL+Shift+M või vajutades tööriistariba paremal servas luubi nuppu.

Käivitub jadapordi monitor, kus näeb reaalajas soovitud andmeid ja on ka võimalik jadapordi kaudu programmile käsklusi edastada, kui kood sisaldab nende käskude interpretaatorit.