Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

Link to this comparison view

Both sides previous revisionPrevious revision
Next revision
Previous revision
et:arduino:software [2017/03/24 13:43] raivo.sellet:arduino:software [2020/07/20 09:00] (current) – external edit 127.0.0.1
Line 2: Line 2:
  
 \\ \\
-Arduino integreeritud programmeerimiskeskkond (IDE) on tarkvaraplatvormist sõltumatu rakendus, mis on tuletatud  //Wiring// ja //Processing// raamistikest. Programmeerimiskeskkond on disainitud selliselt, et seda saaksid kasutada tarkvaraarenduses vähekogenud inimesed. Keskkond sisaldab koodiredigeerijat, mis võimaldab süntaksi esiletoomist ja sulgude kokkuviimist. Programmeerimiskeskkonna võib jagada tinglikult kolmeks osaks: tööriistariba, tarkvara koodi sisestamise aken ja konsool. Tööriistaribal on peamised programmeerimiskeskkonna funktsioonid nuppudena välja toodud, tarkvara koodi aknasse saab kasutaja hakata oma programmi kirjutama ja konsoolilt näeb süsteemi teateid nn kompileerimise tulemus, veateated jms.+Arduino integreeritud programmeerimiskeskkond (IDE) on tarkvaraplatvormist sõltumatu rakendus, mis on tuletatud  //Wiring// ja //Processing// raamistikest. Programmeerimiskeskkond on disainitud selliselt, et seda saaksid kasutada tarkvaraarenduses vähekogenud inimesed. Keskkond sisaldab koodiredigeerijat, mis võimaldab süntaksi esiletoomist ja sulgude kokkuviimist. Programmeerimiskeskkonna võib jagada tinglikult kolmeks osaks: tööriistariba, koodi sisestamise aken ja konsool. Tööriistaribal on peamised programmeerimiskeskkonna funktsioonid toodud välja eraldi nuppudena. Koodiredigeerija aknasse kirjutatav programm on hästi esile toodud erinevate värvidega. Konsoolilt näeb kasutaja süsteemi teateidkompileerimise tulemus, mälu kasutus, veateated  jms.
  
-{{:et:arduino:ide_osad.png?300|}}+{{:et:arduino:ide_osad.png?580|}}
  
-Kasutajaliides ja tööriistariba on äärmiselt lihtsad. Kaks peamist funktsiooni: koodi kompileerimine ja koodi laadimine mikrokontrollerisse on esimesed kaks nuppu tööriistaribal ja teised kolm nuppu on standardfunktsioonid: uue visandi tegemine, olemasoleva visandi avamine ja jooksva visandi salvestamine. Pange tähele, et Arduino koodifaile kutsutakse visanditeks (//inglise keeles Sketch//).+Kasutajaliides ja tööriistariba on äärmiselt lihtsad. Kaks peamist funktsiooni on esimesed kaks nuppu tööriistaribal: koodi kompileerimine ja koodi laadimine mikrokontrollerisse. Teised kolm nuppu on standardfunktsioonid: uue visandi tegemine, olemasoleva visandi avamine ja jooksva visandi salvestamine. Pange tähele, et Arduino koodifaile kutsutakse visanditeks (inglise keeles //sketch//).
  
 {{:et:arduino:ide_nupud.png?350|}} {{:et:arduino:ide_nupud.png?350|}}
  
-Arduino programmerimiskeskkonnaga on kaasas C/C++ teek Wiring, mis muudab paljud tavalised sisend-väljundoperatsioonid palju lihtsamaks. Arduino programmid on kirjutatud C/C++ keeles, kuid kasutajad peavad töötava programmi jaoks defineerima minimaalselt kaks funktsiooni:+Arduino programmeerimiskeskkonnaga on kaasas C/C++ teek Wiring, mis muudab paljud tavalised sisend-väljundoperatsioonid palju lihtsamaks. Arduino programmid on kirjutatud C/C++ keeles, kuid kasutajad peavad töötava programmi jaoks defineerima minimaalselt kaks funktsiooni:
  
-  * **setup()** – funktsioon, mis töötab korra programmi alguses ning seadistab mikrokontrolleri algparameetrid ja algväärtustab kasutatavad funktsioonid +  * **//setup//** – funktsioon, mis töötab korra programmi alguses ning seadistab mikrokontrolleri algparameetrid ja algväärtustab kasutatavad funktsioonid 
-  * **loop()** – funktsioon, mis kutsutakse korduvalt esile kuni kontrolleri välja lülitatamiseni+  * **//loop//** – funktsioon, mis kutsutakse korduvalt esile kuni kontrolleri väljalülitamiseni
  
-{{:et:arduino:ide_sisu.png?400|}}+{{:et:arduino:ide_sisu.png?580|}}
  
 Iga programm peaks esimese plokina sisaldama kommentaariplokki, kus on kirjas, mida programm teeb, kes on autor ja muu oluline informatiivne teave. Kommentaariplokk pole otseselt kohustuslik, aga hea programmeerimistavana tungivalt soovituslik. Iga programm peaks esimese plokina sisaldama kommentaariplokki, kus on kirjas, mida programm teeb, kes on autor ja muu oluline informatiivne teave. Kommentaariplokk pole otseselt kohustuslik, aga hea programmeerimistavana tungivalt soovituslik.
  
-Arduino tarkvara on võimalik koostada ka ilma, et kogu arendustarkvara paketti laetaks oma arvutisse. Selleks on olemas pilvepõhine Arduino programmeerimise keskkond, mis asub aadressil create.arduino.cc. Vajalik on ennast registreerida kasutajaks ja ongi võimalik kohe alustada Arduinole programmi koostamisega. Kui on soov laadida koostatud programm läbi veebibrauseri otse arendusplaadile, siis on vaja paigaldada arvutisse vastav lisaprogramm (//plugin//). Peale seda on võimalik kõik vajalikud toiminud teostada pilvepõhiselt läbi tavalise veebibrauseri.+Arduino tarkvara on võimalik koostada ka ilma, et kogu arendustarkvara pakett laetaks oma arvutisse. Selleks on olemas pilvepõhine Arduino programmeerimise keskkond, mis asub aadressil create.arduino.cc. Esmalt tuleb ennast registreerida kasutajaks ja seejärel saab kohe alustada Arduinole programmi koostamisega. Kui on soov laadida koostatud programm läbi veebibrauseri otse arendusplaadile, siis on vaja paigaldada arvutisse vastav pistikprogramm ehk //plugin//. Peale seda on võimalik kõik vajalikud toimingud teostada pilvepõhiselt läbi veebibrauseri.
  
-{{:et:arduino:ide_web.png?400|}}+{{:et:arduino:ide_web.png?500|}}
  
  
 ===== Andmete reaalajas monitoorimine ja koodi silumine ===== ===== Andmete reaalajas monitoorimine ja koodi silumine =====
  
-Arduino IDE võimaldab mugavalt ja lihtsalt kontrolleri töö ajal monitoorida muutujate väärtusi reaalse töö käigus. Selleks tuleb koodi lisada jadapordi seadistamine ja muutujate või konstantide saatmise käsk.+Arduino IDE võimaldab mugavalt ja lihtsalt kontrolleri töö ajal monitoorida muutujate väärtusi. Selleks tuleb koodi lisada jadapordi seadistamine ja muutujate saatmise käsk.
  
 Esmalt tuleb //setup// funktsiooni lisada jadapordi algseadistus Esmalt tuleb //setup// funktsiooni lisada jadapordi algseadistus
 <code c> <code c>
 void setup() { void setup() {
-  Serial.begin(9600); // Jadapordi algväärtustamine kiirusel 9600 baudi +  Serial.begin(9600); // Jadapordi algväärtustamine kiirusel baud 9600 
 } }
 </code> </code>
  
 ja seejärel //loop// funktsioonis soovitud kohas käsk andmete jadaporti saatmiseks, et neid saaks läbi jadapordi monitori kuvada arvutiekraanile. ja seejärel //loop// funktsioonis soovitud kohas käsk andmete jadaporti saatmiseks, et neid saaks läbi jadapordi monitori kuvada arvutiekraanile.
- 
-Näiteks : 
  
 <code c> <code c>
Line 44: Line 42:
      
   Serial.print("Kaugus: "); // Teksti saatmine jadaporti   Serial.print("Kaugus: "); // Teksti saatmine jadaporti
-  Serial.println(kaugus); // Muutuja lisamine koos reavahetusega+  Serial.println(kaugus); // Muutuja saatmine koos reavahetusega
 } }
 </code> </code>
-{{ :et:arduino:loop.png?30|}} 
-Kui programm on laetud kontrollerisse ja see seal käima läinud saab avada jadapordi monitori kiirklahviga CTRL+Shift+M või vajutades tööriistariba paremal servas luubi nuppu.  
-Käivitub jadapordi monitor, kus näeb reaalajas soovitud andmeid ja on ka võimalik jadapordi kaudu programmile käsklusi edastada, kui kood sisaldab nende käskude interpretaatorit. 
  
-{{:et:arduino:jadapordimonitor.png?450|}}+Lisaks on võimalik ka mikrokontrollerile saata andmeid jadapordi monitori kaudu. Selleks tuleb eelenvalt programmi koodi lisada kontrolllause, mida tuleb läbida võimalikult tihti, et andmeid ei läheks kaduma. Selle lause abil kontrollitakse saabunud baitide ehk tähemärkide arvu. Kui see arv on suurem kui 0, siis on saabunud uut infot, mis automaatselt salvestatakse puhvermällu. Baidi lugemisel puhvermälust, kustutatakse see sealt jäädavalt ja saabunud baitide arv väheneb ka ühe võrra. Puhvermälust saab andmeid lugeda kuni saabunud baitide arv on 0.
  
 +<code c>
 +void loop() {
 +  char saabunudAndmed;
 +  //Kontrollime jooksvalt saabunud baitide arvu
 +  if (Serial.available() > 0){
 +    delay(50); //Väike viide, et kõik baidid jõuaks kohale
 +    Serial.print("\n Sain: ");
 +    //Teavitame saabunud andmetest saates need tagasi jadapordi monitori
 +    while(Serial.available() > 0){
 +      saabunudAndmed = Serial.read(); //Loeme puhvermälust baidi muutujasse
 +      Serial.print(saabunudAndmed); //Saadame baidi tagasi jadaporti
 +    }
 +  }
 +}
 +</code>
  
 +{{ :et:arduino:loop.png?30|}}
 +Kui programm on laetud kontrollerisse ja see seal käima läinud, siis saab avada jadapordi monitori kiirklahviga CTRL+Shift+M, //tools// rippmenüüst või vajutades tööriistariba paremal servas luubi nuppu. 
 +Avaneb jadapordi monitori aken, kus näeb reaalajas soovitud andmeid ja on ka võimalik jadapordi kaudu programmile käsklusi edastada, kui kood sisaldab nende käskude interpretaatorit.
 +
 +{{:et:arduino:jadapordimonitor.png?450|}}
et/arduino/software.1490363023.txt.gz · Last modified: 2020/07/20 09:00 (external edit)
CC Attribution-Share Alike 4.0 International
www.chimeric.de Valid CSS Driven by DokuWiki do yourself a favour and use a real browser - get firefox!! Recent changes RSS feed Valid XHTML 1.0