| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision |
| et:arduino:buttons [2017/05/05 06:42] – kaupo.raid | et:arduino:buttons [2020/07/20 09:00] (current) – external edit 127.0.0.1 |
|---|
| ~~PB~~ | |
| ====== Nupud ja LED-id ====== | ====== Nupud ja LED-id ====== |
| |
| ===== Nupud ehk lülitid ===== | ===== Nupud ehk lülitid ===== |
| Nupp ehk lüliti on elektromehaaniline seade elektriahela kokku- ja lahtiühendamiseks. Tüüpiline mehhaaniline lüliti koosneb klemmidest, mida saab omavahel mehhaaniliselt ühendada. Klemmide ühenduse korral on elektriahel suletud ja lülitit võib läbida elektrivool. Kui klemmid on lahti, on elektriahel avatud ja elektrivool lülitit läbida ei saa. | Nupp ehk lüliti on elektromehaaniline seade elektriahela kokku- ja lahtiühendamiseks. Tüüpiline mehaaniline lüliti koosneb klemmidest, mida saab omavahel mehaaniliselt ühendada. Klemmide ühenduse korral on elektriahel suletud ja lülitit võib läbida elektrivool. Kui klemmid on lahti, on elektriahel avatud ja elektrivool lülitit läbida ei saa. |
| |
| Lülititega saab otseselt elektriahelaid pingestada, kuid neid saab kasutada ka anduritena. Lülitid erinevad kontaktide arvu ja nende ühendamise meetodilt. On olemas kahe kontaktiga lüliteid, kuid ka duubellüliteid, kus ühendatakse kontaktide paarid. On surunupp-, klahv-, liug- ja pöiallüliteid (inglise keeles //thumbler//) ning lüliteid, mis vajutades ei ühenda, vaid katkestavad elektriahela. Erinevat liiki lülititel on erinev skemaatiline tähis. Järgnevalt on toodud tüüpilisemad elektroonikaskeemides kasutatavad lülitid ja nende elektrilised tähised: | Lülititega saab otseselt elektriahelaid pingestada, kuid neid saab kasutada ka anduritena. Lülitid erinevad kontaktide arvu ja nende ühendamise meetodilt. On olemas kahe kontaktiga lüliteid, kuid ka duubellüliteid, kus ühendatakse kontaktide paarid. On surunupp-, klahv-, liug- ja pöiallüliteid (inglise keeles //thumbler//) ning lüliteid, mis vajutades ei ühenda, vaid katkestavad elektriahela. Erinevat liiki lülititel on erinev skemaatiline tähis. Järgnevalt on toodud tüüpilisemad elektroonikaskeemides kasutatavad lülitid ja nende elektrilised tähised: |
| [{{ :examples:digi:switch:switch_input_pull-up.png?200|Lüliti ühendusskeem //pull-up// takistiga}}] | [{{ :examples:digi:switch:switch_input_pull-up.png?200|Lüliti ühendusskeem //pull-up// takistiga}}] |
| |
| Tavaliselt on mikrokontrolleritel ka sisseehitatud //pull-up// takisti kasutamise võimalus, mistõttu ei pea skeemi eraldi takistit lisamagi. Näiteks Arduino kontrollerites on IO viikudel 20 kuni 50 kilo-oomised //pull-up// takistid. | Tavaliselt on mikrokontrolleritel sisseehitatud //pull-up// takisti kasutamise võimalus, mistõttu ei pea skeemi eraldi takistit lisamagi. Näiteks Arduino kontrollerites on IO viikudel 20 kuni 50 kilo-oomised //pull-up// takistid. |
| |
| Mehhaaniliste lülititega kaasneb siiski veel üks probleem – kontaktide põrkumine. Kuna kontaktid on tehtud metallist, millel on teatav elastsus, siis kontaktide ühendamise ja/või lahti-ühendamise hetkel need põrkuvad ning tulemusena tekib hulga väärlülitusi. Lülituste arv ja kestus sõltub lülitist, kuid enamasti jääb see mõne millisekundi piiresse. Kui lülitit kasutatakse mõne elektriseadme käivitamiseks, siis pole see suur probleem, kuid kui lüliti on kasutusel seadme juhtimiseks, võib mitmekordne lülitumine probleemiks olla. Seda probleemi saab lahendada nii riistvaraliselt, kui ka tarkvaraliselt. Tarkvara osas võib kasutada põrkumise ellimineerimise meetodit või vastavat tarkvara teeki - //Bounce2//. | Mehhaaniliste lülititega kaasneb siiski veel üks probleem – kontaktide põrkumine. Kuna kontaktid on tehtud metallist, millel on teatav elastsus, siis kontaktide ühendamise ja/või lahti-ühendamise hetkel need põrkuvad ning tulemusena tekib hulga väärlülitusi. Lülituste arv ja kestus sõltub lülitist, kuid enamasti jääb see mõne millisekundi piiresse. Kui lülitit kasutatakse mõne elektriseadme käivitamiseks, siis pole see suur probleem, kuid kui lüliti on kasutusel seadme juhtimiseks, võib mitmekordne lülitumine probleemiks olla. Seda probleemi saab lahendada nii riistvaraliselt, kui ka tarkvaraliselt. Tarkvara osas võib kasutada põrkumise elimineerimise meetodit või vastavat tarkvara teeki - //Bounce2//. |
| |
| ===== Pöördnupp ehk potentsiomeeter ===== | ===== Pöördnupp ehk potentsiomeeter ===== |
| ===== Valgusdiood ehk LED ===== | ===== Valgusdiood ehk LED ===== |
| [{{ :examples:digi:led:led_picture.jpg?150|5 mm jalgadega valgusdiood}}] | [{{ :examples:digi:led:led_picture.jpg?150|5 mm jalgadega valgusdiood}}] |
| Valgusdiood on pooljuht, mille päripingestamisel kiirgab see valgust. Valgusdioodi nimetatakse inglise keelse lühendiga LED (//light-emitting diode//). On olemas erineva värvusega valgusdioode ja valgusdioodide kombinatsioone, millega saab tekitada ka valget valgust. Valgusdioodil on sarnaselt tavalisele dioodile kaks kontakti - anood ja katood. Valgusdioodi joonistel on anood tähistatud + ja katood - sümboliga. On olemas ka kahe- ja kolmevärvilisi (RGB) valgusdioode. Sellist tüüpi valgusdioodidel on vastavalt 3 ja 4 kontakti. | Valgusdiood on pooljuht, mille päripingestamisel kiirgab see valgust. Valgusdioodi nimetatakse inglise keelse lühendiga LED (//light-emitting diode//). Eksisteerib erineva värvusega ja värvikombinatsioonidega valgusdioode, millega saab tekitada ka valget valgust. Sarnaselt tavalisele dioodile on ka valgusdioodil kaks kontakti - anood ja katood. Joonistel on anood tähistatud + ja katood - sümboliga. Erinevate valgusefektide tekitamisek on olemas ka kahe- ja kolme eraldi juhitava värviga (RGB) valgusdioode. Sellist tüüpi valgusdioodidel on vastavalt 3 ja 4 kontakti. |
| |
| [{{ :et:arduino:rgb-led.png?150|RGB valgusdiood}}] | [{{ :et:arduino:rgb-led.png?150|RGB valgusdiood}}] |
